Saturday, November 9, 2019

Laulatus Tereese lossis. Aasta 1933 Tallinnas.

Sissejuhatuseks: lugu pealkirjaga "Laulatus Tereese lossis" ilmus 2. detsembril 1933 ajalehe Rahvaleht rubriigis "Lilla õudus". Tegemist on looga homoseksualismist kui linna seksinähtusest. Ilmselgelt on tundmatu autor oma kirjatööd nautinud... aga lugege ja otsustage ise! Mulle meeldis iseäranis väljend "kuningannamaania".

Printsess Lilian


Seni olin arvanud, et homoseksualistid on õnnetud inimesed, kes oma kalduvusi häbenedes tõmbuvad tagasi üksindusse. Olin neist lugenud katkendiliselt üht kui teist ja oli jäänud mulje neist kui märtritest, kes peavad süütult oma risti kandma.

Peagi pidin veenduma vastupidises.

Tallinnas on koht, mida teavad pea kõik homoseksualistid. See on teistest elamutest eraldatud kuuritaoline maja Endla tänaval 59, – heinamaal, tükk maad üle raudtee ülesõidukoha.



"Tereese loss" – nii teda hüütakse. Lossiomanik pole mingi "Tereese". Selle nime on ta omale valinud kas ise või on teised teda nii hakanud nimetama. Ta õige nimi on Richard V. "Tereese" meeldib talle aga märksa rohkem.

"Lossis" sünnib imeasju, millest tavaline inimene ei oskaks undki näha. Juba väliseltki on "loss" kummaline, rääkimata sellest, milline näib ta seestpoolt.

Astume korraks majja. Korter on väike, tuba ja köök. Nõgesed ja umbrohi kasvavad põrandalaudade vahelt tuppa, tuul puhub läbi seinapragude. Talvel on seal pööraselt külm, suvel, kevadel ja sügisel meelitab "loss" aga seda enam kooskäimisekohana külalisi.

Üldise mahajäetuse ilmega pole sugugi kooskõlas "lossi" sisemus, mis otse upub kirevusse. Lage, seinu, mööbleid katavad värvilised lilled, enamasti paberist. Need on peremehe, kes küll tõepoolest ennemini perenaine, enese valmistatud. Omal ajal ta olevat lillede tegemisega end elatanudki.

Üks pool toast on õige kummaline, sarnanedes rohkem vene kirikule kui tavalisele eluruumile. Toanurgast on improviseeritud päris korralik kirik altari, kantsli, lippude, lühtrite ja küünaldega. Seintel pühapildid ja muud kirikuesemed. Siin – altari ees laulatatakse kirikliku kombe järele paari homoseksualiste nagu meest ja naist. Laulatajaks on tavaliselt Tereese.


Kes on Tereese?

Ta on umbes nelikümmend aastat vana, võib-olla ka paar aastat rohkem. Ta elukäik on õige kirju, vaevalt teda keegi päris täpselt teab. Noorena ta olnud tantsija, siis aga hakanud huvi tundma usuasjade vastu. Olnud varemalt luterlane, läinud alul üle kreeka-, pärast roomakatoliiklaseks. Oli Haapsalus vaimulikuna ametis, pidi sealt aga lahkuma skandaaliga. Jutud vaimuliku mehe imelikkudest kalduvustest läinud juba liiga suure kella külge.

Ka nüüdki pole Tereese veel oma vaimuliku ametit jätnud. Oma oskusi kasutab ta suurimaks jumalateotamiseks, mida inimmõistus suudab kujutleda, laulatades jumalasõnaga paari mehi meestega. Need juhtumid on võrdlemisi sagedased.



Tereese ise on juba kolm korda "abielus" olnud. Kõik ta "mehed" on aga peagi tüdinenud temast. Viimane oli mees, keda selles ringkonnas tuntakse "Kopli härra" nime all.

Kui Tereese ise "abiellub", siis tuleb "laulatust" toimetama preester Petserimaalt, kes ka ise kuulub homoseksualistide kilda.

Kodus Tereese kannab sageli naiseriideid, eriti aga tema poolt organiseeritud olengute ajal, kuhu meelitatakse ka noormehi väljast. Tavaliselt ta siiski kannab meheriideid. Ta on alati paksult värvitud ja puuderdatud. Kui teised vähemalt huultele puna panevad, siis Tereese määrib samaga oma põsed kuni kõrvadeni kokku.

Need on kummalised inimesed, kes siin olenguid peavad. Osa seltskonda ilmub alati naiserõivastes, naistena friseeritult. Juuakse viina, tantsitakse ja korraldatakse orgiaid.

Agaramad Tereese külastajad on Tallinna tantsijad. Siin näeb vanemat tantsijat R.-i, nooremaid B.-d ja H.-i. Ka tantsija L. on siin käinud korda paar, aga peab end siiski paremaks kuidagiviisi ja ei tihka kellelegi rääkida, et tal Tereese kambaga midagi ühist.

Tereese põeb mingit "kuningannamaaniat". Ta korraldab sageli olenguid, kus valitakse mõni "miss" või "kuninganna".

Alles hiljuti, umbes kuu aega tagasi oli seal jälle üks järjekordne kuningannade valimine.

Kokku oli tulnud kahekümne mehe ümber. Neist pooled naiseriietes või muidu kostümeeritud. Tereesel on kodus oma naiseriiete garderoob, kus leidub mitmesuguseid hilpusid. See kord ta oli riietatud jälle õige "kuningannalikult": peas omatehtud naiseparukas, millel kuldpapist kroon; suured kõrvarõngad, kaelakeed ja käevõrud; seljas kleit ja kujutud kampsun, mida kattis mingi "mantoo". Lõpuks veel lehvik ühes ja puust "valitsejakepp" teises käes. Nii ta uhkelt liikus oma "alamate" seas.

Peale tema valiti sellel olengul veel Pirita ja Nõmme kuningannad. Esimene neist teenib kelnerina ühes pealinna teisejärgu kõrtsis ja on tuntud "Lipaka" hüüdnime all. Teine on "Lola", veel üsna noor poiss, peene tütarlapse hääle ja maneeridega.



Kuningannade valimine ja kroonimine toimetati suure tseremooniaga. Külalised olid ühte toanurka eraldatud ja ootasid kuningannade tulekut. Mõlemad tulid uhkelt riietatuna, parukad peas, naisehilbud seljas, käed ja kael ehitud.

Tereese teatas pidulikult, et tänavuseks Pirita kuningannaks on valitud "Lipakas", Nõmme kuningannaks "Lola". Järgnevalt ta luges ette tõotuse, mida mõlemad kuningannad kordasid. See oli võimatumalt rõve.

Kroonimine sündis jällegi Tereese ülemjuhatuse all. Tegelikult kroonijateks olid kaks külalist. üks neist riiettaud õigeusu kiriku preestri kuube, teine luteri kiriku õpetaja talaari. Viimane – pastoriosa mängija – on allakäinud inimene, päti kalduvustega R. Ta on jubedamaid tüüpe Tereese kambas. /.../ Pastoriks palutakse R. Tereese poole tavaliselt sellepärast, et mees omab suure täishabeme.

Peale kuningannade vaimulikku kroonimist algas "eeskava".

Tereese tantsis "Anitra tantsu". See oli kõike muud kui tants, Tereese on aga oma oma tantsijavõimetest ise väga vaimustatud. Ta olevat kunagi tantsinud ka "Mustas Roosis" – Tallinna homoseksualistide kurikuulsas ööklubis.

1 comment:

  1. Uskumatu, et 1933. aastal selline kirjatükk üldse ajalehes avaldati. Tänapäevalgi võiks kuskil selline majake olla!

    ReplyDelete