Monday, January 16, 2017

Sõlmed

Domina Frankie
Ma ei olnud teda varem niimoodi vaadanud, aga täna nägin oma mõtetes seda, kuidas mu käed võtavad džuudist nööri, selle 8 meetrit pika. Tema pilgus oli kõik - usaldus, alistumine ja lootus.

Ma ei teinud midagi. Lihtsalt istusin ta vastas, silmad poolkinni ja vaatasin enda ette. Mida ma oleksingi pidanud tegema? Kutsuma ta endaga kaasa, selgitamata, millised pildid mul just videoklipina silme eest läbi tuhisesid?

„Mis on?“ kuulsin ta häält väga lähedal. Vaatasin üles. „Kus sa rändad, kas kõik on hästi?“ sadas küsimusi otse mu teetassi. Kuulsin neid lausa sulpsatustena sinna pudenemas. Ma ei saanud veel öelda: “Tasa, sina ei räägi praegu! Ja sa ei vaata mulle otsa, see pole lubatud! Kas said aru?“ .
Vastasin lihtsalt, et igal asjal on oma aeg. Nägin imestunud, uudishimu pilku.

„Praegu on selle asja jaoks just sobiv hetk,“ kostus väga selgelt.

Edasi läks kõik väga kiiresti, foorides põlesid vaid rohelised tuled. „Kuhu sa sõidad?“ kuulsin natuke ärevil häält.  „Sobivasse hetke,“ vastasin järsult ja ei vaadanud enam kõrvale. Jäid vaid vaikus ja klaasipuhastajate sahin. Kohal. Keerasin võtit ja autotuled kustusid. Pilved raputasid endast torkivalt valusaid helbeid.

Ma sidusin, kiiresti ja tugevalt. Liigagi. Ta oli väga tasa, lausa hiirvaikselt. Kuulsin vaid enda hingetõmbeid. „Kinni, kõik... nüüd on see tehtud,“ laususin sosinal. Jäid vaid kaks sõlme - algus ja lõpp.  Ma ei jäta sind, ära karda - sa saad vabaks!

Domina Frankie
DominaFrankie@gmail.com



No comments:

Post a Comment