Sunday, January 18, 2015

Reisikiri: Avalon Residenz

Ühel päeval oli mu postkastis lennupilet koos kutsega veeta tore nädalalõpp Avalon Residenzis Berliinis. Kutsujaks oli üks mu välismaal elav ori.

Foto: Avalon Residenz
Tegeli lennujaamas ootas mind tugevamat sorti  tütarlaps, käes silt „AVALON RESIDENZ“. Krapsakalt napsas ta mu kohvri  ja tassis selle valgesse mahukasse autosse, ise vabandades, et ta ei olnud koolis viitsinud eriti inglise keelt õppida. Sain temast siiski aru, et sõit sihtkohta võtab aega umbes 15-20 minutit. Siirdusime Spandau linnaossa. Sõitnud läbi värviliste majadega vanalinnast, keerasime tehaste ja tootmishoonetega territooriumile, kus läbisime mitmed väravad ja hoovid, kuni jõudsime lõpuks ühe pruuni plankaiani.

Väraval ootas mind mu hoolealune, kes kenasti paljajalu mu kohvrit võtma silkas. Kitsuke trepp viis õuest teisele korrusele ja juba seisimegi  kaminaruumis. Autojuht andis veel mõned näpunäited, kuidas end baaris, kus külmkapp  jooke täis, hästi tunda ning soovis lahkudes kena päeva.

Foto: Avalon Residenz
Sain enda kasutusse mugava toa nimega Blue room. Peale meie oli majas veel  üks alluv mees oma käskijannaga. Lasin kohvri tuppa viia ja ringkäik võis alata. Läbi baariruumi ja mängutoa avanes uks suurde angaari, mis oli mõeldud ka suuremate ürituste läbiviimiseks. Laest rippus alla võimas konks, mis nii mõndagi üles sikutanud. Seina ääres olid hobukaarikud ja rakmeid täis kapp. Samuti oli ülemisel korrusel klassiruum neljale õpilasele ja muidugi kliinikutuba.

Foto: Avalon Residenz
Edasi viis väike uks madalasse keldrisse. Mulle meeldis  see koht oma eheduses.  Päris vangikongid, mida kokku 6, lisaks põrandaalused trellitatud kambrid, pihituba, venituspink ja keldri kõige tagumises nurgas punase raudukse taga ülekuulamisruum.

Foto: Avalon Residenz
Foto: Avalon Residenz
Foto: Avalon Residenz
Kuna pikk õhtu oli alles ees, otsustasin, et lähme einestama. Leidsime vanalinnas kena saksa restorani ja arutasime õhtust plaani.

Tagasi jõudes panin orja käed ja jalad ahelatesse, kaela rauast võru ja riista ümber voorusevöö - nüüd oli ta valmis minema üksi keldrisse ööbima.

Valisin esimese kongi ja kinnitasin kaelavõru ketiga kongi raudvarvaste külge. Klõpsasin lukku kongiukse, soovisin head ööd, kustutasin tule ja lahkusin võtmete kõlinal. Siiski, paanika jaoks on igas kongis vastav nupp, mis üleval korrusel kella annab.

Avalon on koht, kus saad oma piire nihutada - vangis võib olla mitu päeva, hommikul ja öösel on ülekuulamised, karistuseks maa all olev täielik heli- ja valguskindel kong, seinal antiiksed kohitsemisvahendid - ma arvan, et iga ori räägib lõpuks tõtt.  Minu oma tegi seda juba teise päeva õhtuks ja pääses koridori magama.

www.studio-avalon.com/de/residenz-home

Siin foto minust:

Foto: Domina Frankie
Ja mu orjast kongis:

Foto: Domina Frankie

Muljetas: Domina Frankie | DominaFrankie@gmail.com

1 comment: