Friday, June 28, 2013

Mees rõdul (osa I)

Sellise suurepärase ilmaga oli peale hommiksööki parim tegevus end basseiniäärsel lamamistoolil mõnusalt välja sirutada ja sirvida hommikuseid ajalehti, mis andsid ülevaate kohalikust elust-olust. Hotell oli väike ja hubane, pererahvas viisakas ja sõbralik.

Juba esimesel päeval oli Mulle hotelli personalist oma alandlikkusega silma jäänud üks kergelt hallipäine mees, kes Mind nähes pilgu kiiresti maha lõi ja püüdlikult end mõne tegevusega ametisse sättis, kui juhtusin temast all fuajees mööduma.

Mõnulesin parajasti basseini ääres, kui läbi Mu päikseprillide vilksatas seesama tuttav kuju ühel hotelli rõdudest. Jah, Ma ei eksinud – seal ta seisis, alandlik hoiak kehast kadunud, üksisilmi alla vaatamas. Piisav kaugus jultunud jõllitamiseks. Ta kohmitses oma helesiniste pükste kallal ja sikutas välja ei millegi muu kui oma riista! Kissitasin, et paremini näha. Peale Minu polnud basseini ääres kedagi. Oli ilmselge, et ta esines vaid Mulle. Seejärel võttis ta vända pihku, liputas seda üles-alla ja hõõrus põhjalikult edasi-tagasi.

Väga huvitav, kuidas ta küll julgeb, mõtlesin. Kas ta ei karda, et Ma lähen ja räägin hotelli administratsioonile? Tegelikult ei kavatsenud Ma midagi ette võtta, vaid tegin näo, et olen süvenenud oma ajalehte, ega näe midagi. Mulle meeldis see kummaline tähelepanu.

Kuulsin jutukõminat basseini poole tulemas ja tõstsin käe varjuks päikese ette. Ta sai märguandest aru ja kadus. Järgmisel hetkel saabuski perekond kahe lapsega, et basseini ujuma minna. Rõdud olid tühjad nagu poleks seal kunagi kedagi olnud, aga puhkus oli alles alanud ja Ma teadsin, et see ei jää meie viimaseks kohtumiseks.

/jätkub/

1 comment:

  1. Kaunist suve jätku Teile,Domina Frankie!

    ReplyDelete