Monday, May 6, 2013

Päev kontoris

Koosolek oli just alanud ja valitses töine meeleolu. Tundsin äkki, kuidas kolleegi reis end millegipärast tugevalt vastu mu jalga surus. Ometi polnud me toolid ju nii lähestikku. Vaatasin talle otsa, kuid tema pilk oli teeseldud tähelepanelikkusega seinal  rippuvale tulpdiagrammile naelutatud. Ilmselgelt polnud ta mõtted suunatud eelmise kuu tulemustele. Libistasin käe koos telefoniga lauaääre alla ja avasin roosamullilise saidi. Paar kirja totrate emotikonidega ja mõned soovid ilusaks päevaks. Surusin oma jalga vasakule, just niipalju, kui kitsas seelik lubas. Kohe oli tunda vastusurvet, tugevamat ja nõudlikumat kui enne.
 
Me polnud tegelikult kunagi eriti suhelnud, see mees oli minu jaoks täiesti märkamatu. Hall kampsun, sinakas triiksärk ja tumedad viigipüksid. Kontor. Kord olin talle ühe kausta viinud ja siis oli ta juuksejuurteni punastanud ning midagi ebamäärast kogelenud. Liiga järsku olin ta selja taha ilmunud.
 
Mõtlesin ta sinna koosoleku laua alla oma põlvede vahele ja muigasin kergelt. Vaatasin ta poole.. Ta hoidis käes A4, mis oli minu poole keeratud. Sinna oli trükitähtedega kirjutatud: „Palun tule minuga lõunale“. Kirjutasin sõrmega lauale: „OK“. Tüütu üritus ümarlaua ääres lõppes ja ta sosistas uksel, et ootab mind maja ees autos.
 
Oli ilus kevadpäev, päike paistis, kuid õhk oli veel karge. Istusin halli wolkari kõrvalistmele ja tõmbasin turvavöö kinni. Siis kogeles ta, et teab minust nii mõndagi. Küsisin kulmu kergitades, et mida siis täpsemalt. Selle peale õngitses ta kindalaekast välja keskmise suurusega läbipaistva buttplugi ja ulatas mulle. „Nii, ja mida sa sellega öelda tahad?“ purskasin naerma. Ta kogeles, et on kõvasti harjutanud ja tahaks seda mulle demonstreerida. „Või nii… no sõidame siis sobilikumasse kohta,“ vastasin ma. Selliseid kohti oli kontori lähedal küllaga. Ta parkis auto suurelt teelt garaažide vahele viivale tupikteele ja jäi ootama.
 
„Mida sa ootad? Mine roni kapotile, lase püksid alla ja topi oma plug sisse! Ning palveta, et keegi peale minu siia ei satu!“ sattusin ma hoogu. Kuulekalt ronis mees autost välja, turnis kapotile ja mässas seal, taguots uppis, oma plugiga, mis kuidagi ta tahtele alluda ei tahtnud. Vaatasin seda perverssust rahulolevalt läbi auto esiklaasi pealt ja mõtlesin, et ma polnud temas eksinud - just sellised nad on, need tagasihoidlikud, usinad kolleegid. Teadsin, et see kohtumine ei jää meil viimaseks.
 

Domina Frankie
DominaFrankie@gmail.com 

No comments:

Post a Comment