Tuesday, January 8, 2013

Stripiklubi osutus lõbusaks majaks


Otsustasime Old Castle’ist lahkuda just siis, kui pidu tuure üles võtma hakkas, kuna meil oli öises programmis veel ka striptiisiklubi külastus.

Klubi, kuhu sõitsime, ei leia te ei googeldades ega infoliinilt küsides. Meie kepimaias viiking, kes oli seda kohta kunagi külastanud, tahtis meid aga Tallinna põrandaaluse ööeluga paremini kurssi viia. „Real life,“ nagu ta ise ütles, mitte mingi X-Club või muu klantsitud Viru tänava härrasmeesteklubi. Paraku ei suutnud ta meenutada koha aadressi. Naljakas küll, aga iga taksojuht oskas sinna teed juhatada.

Lõpuks leidsime strip club'i oranži plafooni üles ja astusime sisse väiksesse esikusse, kus meid põrnitsesid sulejopedes torssis turvad ja piletimüüja, kes jõllitas meid  nagu oleksime saabunud keset ööd otse Veenuselt või Marsilt. 

Viiking tasus enesekindlalt piletid ja astusime edasi ruumi, mis oli sisustatud mugavate sohvadega, kus lebasklesid ja istusid erinevat sorti naised. Seina ääres seisis kipakas tantsupost, kuid erilist liikumist selle ümber näha polnud.

„Ohoo!“ jõudis Mulle kohale - kui osata äri õigesti suunata, saab ka otse kesklinnas edukalt lõbumaja pidada. Naised diivanitel kinnitasid oma silmapaarid saabujatele. Kuna meie saatjat oldi seal ennegi nähtud, peegeldus pilkudes suur hämmeldus ja uudishimu – miks ometi toob ta puid metsa kaasa? Korsetis ja nahkseelikus Lilianile susistas üks hoor: „Moulin Rouge или что?!“.

Küsisin vesinikblondilt, talve kohta ilmselgelt liigpruunilt naiselt, kas kohad tema kõrval on vabad. Sain ebaleva noogutuse ja seadsime end istuma. Kohe ilmusid meie ette klaasid ja Moët & Chandon ning viiking läks uurima, kas keegi äkki tantsib ka.

Taganttoast saabuski strippar, ilmselt ainus tantsija majas. Ta liikus aeglaselt puusi nõksutades postini ning olles keerutanud seal disko saatel paar ringi, eemaldas rinnahoidja ja tuli tippides meie lauda. „Where are you from?“, küsis tantsija ilmselgelt huvi mitte tundes ja osutas ühemõtteliselt oma püksikutele, mille vahele ta sai oma 3-minutilise etteaste väärilise tasu.

Meie võõrustaja oli võtnud pähe, et õhtu jätkuks tuleb tal leida klubist omale escort.

Ma pole tõesti kusagil näinud niivõrd tavalisi hoorasid. Teksades ja topis või odavas õpetajannalikus nailonkostüümis, suhteliselt vähese meigiga. Naturalistika. Tekkis tunne, et nad on kodust lahkudes läinud tööle nii-öelda R-kioski öisesse vahetusse. Meist vasakul puki otsas istus prillidega ja tumepunaseks värvitud suuga vanusetu naine, kes oli kuidagi suutnud vikingi tähelepanu äratada ning mees kallas naisele šampust. Kiiresti võttis hoor klaasi ja lõi mesimagusasti naeratades kokku. Ta oli Venemaalt ja oskas inglise keeles öelda ainult erinevaid numbreid (one, hundred, two, three....) - no ja sellest piisas ju täiesti.

Öine tuur hakkas lõppema, sest ei Minul ega Lilianil ei tekkinud tahtmist nende tegemisi hotelli vaatama minna.

Hommikune rõõmusõnum viikingilt oli järgmine: „You dont belive Me, Ladies... three orgasms for her and one for me, hehee!“.

Ehk siis: Friday night with a happy ending!

Domina Frankie
DominaFrankie@gmail.com

No comments:

Post a Comment