Tuesday, January 15, 2013

Minu esimene kohtumine Kuninganna Frankiega


Domina Frankie
Fotograaf: Anna-Stina Treumund
Jagan teiega ühe uudishimuliku algaja emotsioone ja mõtteid peale Minuga kohtumist. Minu kommentaarid on teksti sees kaldkirjas.

„Istusime rahulikult toolidel, Domina Frankie oma troonil ja mina teise seina ääres pisut väiksemal, rohelise sametiga polsterdatud toolil. Rääkisime juttu, et anda mulle pisut aega taastumiseks. Emand palus mul anda endale tagasisidet paari päeva pärast, kui olen jõudnud enda mõtetes pisut selgusele jõuda.

Siin ma siis nüüd istun oma kontorilaua taga ja proovin endas mäslevad emotsioonid arvutiekraanil mõistetavateks lauseteks vormida. Alustama peaks vist sellele eelnevast. Ma tõesti ei tea kust mul üldse tuli kunagi selline mõte, et endasse midagi toppida, aga selline ma kord juba olen, et iga paari kolme kuu tagant, tundes pakitsus oma tagumikus, suundun ma toidukauplusse ja soetan endale meeldiva suurusega kurgi. Rahuldan ennast sellega anaalselt, ise ette kujutades, et seda teeb minuga kaunis naisolevus.

Ja siis see juhtus. Otsisin foorumitest hoopis midagi muud, kui sattusin täiesti juhuslikult BDSM Estonia blogisse. Sirvisin seda saiti ühte- ja teistpidi otsast otsani. Mind kõnetas Domina Frankie kutse tulla avastama endas peituvat.

Ja juba klõbistasidki mu näpud arvutiklaviatuuril trükkida sõnu, et saada luba tulla prooviseansile. Järgmiseks hommikuks oli postkastis Domina Frankie kiri, mis käskis mul ennast iseloomustada ja oma fantaasiaid kirjeldada. Järgnes kirjavahetus ja lõpuks teadaanne, et ma võin talle helistada reede hommikul 10-11 vahel.

Järgmisel hommikul ei suuda kuidagi kella 10 ära oodata ja olen paras närvi pundar, pealegi heliseb lauatelefon ja ma pean minema tööprobleeme lahendama. Vabanen 15 minuti pärast ja otsin vaikse koha, kus mind keegi ei kuule, ning valin numbri. Telefonist kostub mahe naisehääl: „Franike kuuleb!“. Tutvustan ennast ja me lepime kohtumise õhtul kella 17ks. Saan juhised, kuidas stuudiosse kohale tulla.

Tööpäev hakkab lõppema, ma olen terve päeva olnud nii erutatud seisundis, et püksid mu jalas on rõõmupisaratest märjad. Kell tiksub vaikselt tähtajani ja põue hakkab siginema hirm. Kell on pool viis ma liigun auto poole. Olen täiesti kindel, et kohale ma täna minna küll ei julge. Ometi sõidab auto just juhatatud koha suunas ja minul justkui puuduks olukorra üle kontroll. Peatan auto stuudio ees, hingan sügavalt sisse ja välja ning helistan. Saan aru, et tagasiteed enam ei ole.“

Avasin ukse ja seal ta seisis - natuke ärevil ja kohmetu. Edasine oli juba Minu kätes, vormimist vajav savi. Ja Ma alustasin. 

„Kui enne seisin põrandal nagu da Vinci Vitriviuse inimene, käed ja jalad laiali, siis nüüd lebasin ma nikupukil selili, jalad taevapoole ja tagumik avatult üle puki serva rippumas.

Emand tõmbab mu silme ees endale kätte kummikinda ja torkab minusse ühe näpu. Hetke pärast on minus juba kaks Emanda näppu ja Ta pomiseb, et see pepuauk on näinud juba mitmeid kurke. Emand tuleb puki kõrvale ja tema käes on üsnagi suurte mõõtmetega must strap-on. Ta sätib selle enda külge nii, et ma riista mõõtmeid ikka hästi näeksin, tõmbab selle otsa kondoomi ja käsib mul seda imeda. See on minu jaoks täiesti uudne kogemus, siiani olen ise olnud suhuandja rollis.

Vaikselt hakkab see megadildo minusse sisenema. Vaikselt ja kindlalt nii kaua, kuni on lõpuni minu sees, vahepeal peatudes ja edasi tagasi liigutusi tehes. Siis hakkab Ta mind keppima ma tunnen mõnu ja valu segiläbi. Tõeliselt hea on ainult siis, kui see on viimse piirini mu sees, nii et ma tunnen Emanda niudeid enda vastas ja tõukeid kogu kehaga.

Mind natuke aega keppinud tõmbab ta strapi minust välja. Kuid ega mu pepuauk saa kaua puhkust nautida, juba tunnen ma emanda näppe oma augus ja nüüd ei ole neid enam kaks.“

Ma ikkagi ei olnud uskunud neid jutte pesapallikurikatest ja muudest suurtest asjadest, millega ori väidetavalt iseseisvalt harjutanud oli, kuid tõdesin, et siin oli küll harjutatud, ja mitte vähe.

 „Vaikselt aga kindlalt liigub Emanda peopesa minu sisemuse poole. See mõnu ja valu segu ei ole mitte millegagi võrreldav ja mul on tunne, et kohe lähen ma lõhki. Mul ei tule mõttessegi turvasõna kasutada, ma pigem laseks ennast lõhki rebida sel hetkel, nii magus on see valu. Ja siis valu leeveneb ja Emand teatab, et terve Tema peopesa on nüüd minu sees. Oh, see on fantastiline, mind tabavad üle kogu keha raputavad värinad mis saavad alguse kusagilt sealt alt…

Ma tõesti ei tea millised hääled minust väljusid, sest mina ennast küll enam ei kontrollinud. Ainus mida tundsin, oli soov, et see kõik jääkski nii. Ripun kettepidi laes ja värisen nagu haavaleht.“

Selleks korraks olen fistingu lõpetanud, piisav. Ei saa liialdustesse langeda, sest tean, kuidas naudingutega ümber käia. Saadan orja pesema.

„Olles natuke puhanud tunnen endas piisavalt jõudu, et autoni kõndida. Emand embab mind hüvastijätuks. Ringteele jõudes sõidan ette vasakult lähenevale autole ja põhjustan liiklusohtliku olukorra. Läks õnneks, võtan suuna kesklinna poole. Sõitnud vaevu pool kilomeetrit, tabavad mind läbi kogu keha värinad. Saan aru, et edasisõitmine oleks ohtlik. Õnneks on kohe sealsamas suur parkla. Tõmban sinna ja lasen seljatoa alla, puhkan ca 15 minutit. Väljun teen ja ühe suitsu. Mitte kuidagi ei suuda hakata kodu poole minema.“

Jumaliku kuningannaga järgmist kohtumist ootama jäädes
Teie alandlik ori oliver

Loo alguses kasutatud foto on antud kontekstis  illustratiivne, sellel ei ole Minu all lamamas ori oliver. Domina Frankie | DominaFrankie@gmail.com

1 comment:

  1. mu Kuninganna Te pugesite mu pähe nii sügavale...

    Teie ori oliver

    ReplyDelete